Delta-tüvi viib vaktsineeritudki haiglasse. Enam kui kümnendik hospitaliseeritutest on täielikult kaitsepoogitud

Mari Eesmaa
reporter-toimetaja

Vaktsineerimine aitab ära hoida eelkõige rasket koroona põdemist, korrutavad kaitsepookimise korraldajad. Ometi on kahe nädala jooksul jõudnud haiglasse viis täielikult vaktsineeritud inimest. Perearst Karmen Joller selgitab, miks.

Ajavahemikus 5.–18. juuli lisandus 676 nakatunut, neist 64 ehk 9,5 protsenti olid vaktsineerimiskuuri täielikult läbinud. Samal perioodil hospitaliseeriti 39 inimest, neist 5 ehk 12,8 protsenti oli vaktsineerimiskuuri täielikult läbinud.

Graafik 1

Graafik 2

Miks ikkagi vaktsineerimiskuuri läbinud haigestuvad ja haiglasse satuvad, selgitab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige doktor Karmen Joller.

“Meie hulgas levib delta-tüvi, mille vastu vaktsiin ongi natuke vähem efektiivne,” sõnas ta.

Joller jäi seisukohale, et vaktsiin on eelkõige raske haiguse ennetamiseks. Ta lisas, et vaktsineerimine aitab vähendada ka haiguse edasi kandmist.

“Kunagi ükski meede ei toimi 100-protsendiliselt. Nii nagu ka auto turvavöö ei kaitse kõiki inimesi 100-protsendiliselt liiklusõnnetustes vigasaamise või lausa surmasaamise eest, siis samamoodi ka vaktsiinil on omad piirangud,” näitlikustas Joller vaktsiinide toimimist.

Pealegi ei ole vaktsiin kõigile võrdselt efektiivne. Joller selgitas, et immunsüsteemide vastupanu võib sõltuda inimese enda organismist. Ta tõi näite: kui inimene on raskelt haige ja saab kaks kaitsvat doosi, siis tema immuunsüsteem ei pruugi olla suuteline tekitama sellist immuunsust, mida vaktsiin tekitab neile, kel pole kroonilisi haigusi.

Joller rääkis, et Eestis valdavalt leviv delta-tüvi ongi agressiivsem ja salakavalam, tõenäosus, et vaktsineeritud haigestuvad ja edasi kannavad, on kuni 200 korda väiksem kui neil, kes on vaktsineerimata.

Haigestumise võimalus suureneb ka siis, kui inimese ümber on palju nakkuse kandjaid. “Kui sõjavägi, mis mind viiruste näol ründab, on liiga suur, siis minu keha lihtsalt ei tule toime sellega,” tõi Joller illustreeriva näite.

Joller rõhutas, et sestap on väga oluline, et võimalikult palju inimesi meie ümber oleks vaktsineeritud.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Kerstin-Gertrud Kärblane

Ükski kasutavatest vaktsiinidest ei ole 100% efektiivne. Nii Pfizer/BioNTech-i kui ka Moderna vaktsiinid osutusid kliinilistes katsetes 93-95% protsendi ulatuses tõhusaiks. See tähendab, et üks kahekümnest vaktsiini saanud inimesest võib süstist hoolimata jääda kaitseta, nakatuda ja levitada haigust teistele.

Küsimus on efektiivsuse protsentides, kuid see arv ei anna alati adekvaatset pilti. Kui tuua võrdluseks gripivaktsiinid, ulatub nende efektiivsus 60 protsendini. Aga koroonavaktsiinide puhul oleme justkui harjunud ideaalse kaitstusega, sest mRNA vaktsiinide efektiivsus ulatub isegi üle 90 protsendi. Unustatakse ära, et tegelikult annab ühiskonnas tugeva efekti ka palju madalam efektiivsus.

Vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus COVID-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks.

Edit
Pub: 22 Jul 2021 14:09 UTC
Edit: 22 Jul 2021 14:11 UTC
Views: 101